Esimesena võtsin täna ette Milenan (nüüdsest Milli). Boksis oli natukene kuri, tahtis mind hammustada pidevalt. Kuidagi harjumatu, sest et Sweetie ja Andro on üsna sõbralikud. Kuna palavus tahtis jälle tappa, siis sõitsin maneezis. Juba sammus oli tank. Nii ka terve trenn. Traav, galop jne. Ta on tank, kuid samas suust väga õrn, nii pea, kui suust natukenegi rohkem peale alla tulemise küsida. läheb nii meeletult närvi. Muidu oli hästi hea, aga traavis ikka viskab üles. Täisistak oli mission impossible, kuna ta oli nii põrkava traaviga.  A nojamh, ma olen 3 aastat tugitoolidega sõitnud, loogiline ju, et harjuma peab. Aga selle nimel peab tööd veel tegema. Galopi tegin vähe, sest et isu ei olnud. Umbes 2 ringi mõlemast jalast.
Seejärel Andro. Temaga harjutasime üleminekuid ja sirgeid. Lisaks veel sirgetel pikendusi jne. Täitsa tubli poiss oli. Ainus, mis meil ei tahtnud õnnestuda, on seisust galopitõste. Seal pidi ikka traavis minema panema. Kui lõpuks pihta sai, lõpetasin trenni ära, sest poiss oli väss. 
Kui Sweetieni jõudsin, olin väsinud ja nii sai Sweetie peaaegu puhata. Tegin temaga tiiru maastikul, ilma sadulata. Muidugi otsustas ta vahepeal mingit suvalist kändu karta. Ja see oli kohe nii hirmus, et pidi ära jooksma. Kuid siis suunas kuri tädi Kaisa teda sinna kännu juurde, et ta saaks vaadata, siis pidi ikka edasi keksima ja pärast kimaga minema panema. Oehh, jah.

Computer Problems : (

Ma olen nüüd olnud kuu aega ilma arvutita ja selle tõttu pole nüüd blogida ka saanud. 

Alustaks siis Androst. Androga on meil väga hästi läinud. Trennides oleme saand üle oma pukitamise ja lollitamis soovist ja teeme juba täitsa koostööd. Plaanis on ette võtta ka 2 võistlust, koolisõit ja takistussõit. Tegime ka ponile hüpperekordi, meeter kümme. Hüppas varuga ära, peale seda oli patsu-patsu ja trenni lõpp.

Sweetie on nii ja naa. Koolisõidus läks meil keskmiselt - 7 koht. Kokku oli 13 võistlejat. Ma võiksin ju vinguda, et tegin seda valesti, tegin toda, aga mis kasu ma sellest saaks? Ma olen rahul sellega, et me ei jäänud viimaseks, vaid jäime keskele. Mõned ei suuda sedagi. Olen alustanud vaikselt jälle hüppamisega. Hüppetahe on kasvanud, kui varem ta loivas ennem takistust, rahmeldas jne, siis nüüd kohe tahab peale minna, kuid samas mitte ka liiga ülepeakaela. Puhkus tuli kasuks, põrkepall mul. 

Ja tore on see ka, et võibolla saan mingi hobuse ka sõita, vaheldus :). Loodan ainult, et ta pole selline, kes vajaks eriti korda sõitmist.

Armastus

Ma armastan nii väga neid loomi. Sellistena, nagu nad on. Nad pole küll täiuslikud, kuid mulle sellest piisab.

Sweetiega olen sõitnud ristkapsliga valjastega. Täitsa hea on. Registreerisin ennast koolisõitu võistlema ka. Kahe nädala pärast. Tasemeks on eesti mõistes A-skeem. Hetkel harjutame usinasti.
Androga olen tegelenud ratsastuse, mingil määral ka latitööga. Täna tegin topeltkordet -  alguses tõmbas ära, pärast lõdvestus, näitas mulle, kui kenat traavi ta joosta suudab. Huvitav, kas ta minu all ka nii jookseb?

Rääkisin A-ga ka. Mainisin talle, et äkki ta ei tea mingit hobust, kes oleks müüa. Sest et ma taipasin, et olen 3 aastat jutti ainult ponidega sõitnud. Kas teil ei viskaks sellest üle? Huvitav on see ka, et millise istakuga ma oleks. Mu ponud on olnud tugitoolid ja hobused väga seda ei ole. Hoidke pöialt, eks ;)

Long Time ...

Viimasel ajal on nii kiire olnud. Tööd ja trennid jne.
Androga on täitsa ilusasti läinud. Oleme teinud tööd oma ratsastuse poolega. Täna isegi tegime midagi hüppamise sarnast. Võimlesime 50-60 tõkete peal. Ja ta üllatas mind. Alguses küll ei viitsinud jalgu tõsta, sammu sättida jne. Ikkagist - suht tükk aega karjamaad nautinud. Aga tööle ma ta sain. Ja selle üle uhke. Saime ilusasti penerolli tuldud ja süsteemi ja igast värki-särki. Hästi uhke olen ta üle. Pisike, aga tubli!
Sweetiega oleme tegelenud ratsastusega. Just igasuguseid sääreharjutusi. Sääre eest ära astumine (nii rajal kui ka diagonaalis), õlad sees, taguots sees jne. Esiotsa pöörded, tagaotsa pöörded jne. Tüdruk areneb. Täna võtsin lõdvemalt, sõitsin sadulatta ja päitsetega. Poni tegi kõike! Pööras iga väiksemagi kehakallutuse peale, tegi poolpeatusi reie pigistuse peale, seisma jäi natukene tugevama surve peale, tegi kõike. TÄIUSLIK!
Lühike tuli, aga mõte tuli välja: Nad on täiesti fantastilised ponid. Ma armastan neid. Meeletult. ♥

New Start

Alustasin uuesti blogiga. Vana läks liiga segaseks. Lisaks, üritan aktiivsemalt blogi pidada.

Olen Kaisa ja ratsutan. Soomes. Sõidan 2 connemara poniga, kellest see blogi räägibki.

Woolpacks Sweetie Pie - 2003 aastal sündinud ponutüdruk. Sündis Rootsis. Sõidan temaga alates 2007 aasta oktoobrist, kui ta Soome müüdi. Arenenud oleme kõvasti. Tegu on üsna omapärase hobusega. Ta suudab peaaegu kõike teha, kui ta vaid tahab. Aga ta ei suuda ühele asjale pikalt keskenduda. Lisaks, muutuvad tal ka tujud. Ehk üsna raske sõita.

Ohana Andromera - 2005 aastal sündinud ponupoiska. Ruun on. Temaga olen koos olnud sünnist saadik, natuke aega sõitsin teda, siis retsiti ära ja nüüd üritame klappi jälle leida. Selline hästi tundlik, kindlasti ei sobi algajale. Sest et .. ta nagu , ei taha tööd kaasa teha. Ta saab aru, kui ratsanik ei oska sõita ja kasutab seda ära. Hetkel üritamegi koostöö nii heale tasemele viia, kui võimalik.

Aaga jahh, see vist ongi kõik. Palun pange follow, kui te vähegi loete!